Lill

romantikast…

Natuke aega tagasi kirjutas Evelin Samuel mulle, et ta hakkab tegema ühte virtuaalset ajakirja, et kas ma ei tahaks ka sinna kirjutada….kodust ja perest ja sellest, mis pähe tuleb….ikka tahan ju :) Nii ma siis pean ka seal ühte väikest blogi ja nii 2 korda kuus teen asja. Mulle udupeale sellised korrale kutsuvad ülesanded väga meeldivad ja ma väga loodan, et kui mõni minu sõber sinna satub, jääb ta sinna lehele ka kauemaks ja leiab sealt muudki põnevat :) ahh, et kus, mis, SIIN …. ja eile näiteks kirjutasin sellise loo…

Ma ikkagi arvan, et igas inimeses on natuke romantikut. Olgu seda siis nii vähe, et seda jagub üheks päevaks ükskord elus :), aga no sellel päeval võetakse sellest siis ka viimane :). Mõnel tuleb see loomulikult, teise jaoks on see lihtsalt üks võimalus, kuidas teisele rõõmu valmistada, kolmas ohkab ja teeb mis vaja. Mina olen küll romantik, aga mul on jälle see kiiks, et kui kõik roosade õhupallidega vehivad, siis ma ei taha kohe mitte. Võib-olla see on alati nii olud või on see mu mehe edukas lobbytöö, et nautima peab igat päeva ja mitte ületähtsustama ühte kindlat. Noh meie romantikud unustasime näiteks ära meie tutvumisaastapäeva. Minul tuli see kolm päeva hiljem meelde ja siis ei saanud ju kobiseda, et aga kus minu lilled on. Täna kui lapsed joonistasid üksteise võidu oma sõpradele sõbrapäeva kaarte, siis küsis mees, et kuidas selle homsega on, et kas me ikka peame midagi tegema või ei pea. Mina ju ka ei tea. Mina ostsin endale täna roosa tassi ja ma juba rahul :) Vaatasin siis kodus ka ringi ja jäin mõtlema.

Nii kaua kui inimene üksinda elab, nii kaua võib ta panna oma kodus iga asja täpselt sinna kuhu ta ise tahab. Kui hakatakse kahekesi kodu rajama, siis on juba keerulisem. Ma tahaks näha mõnda sellist paari, kes saab öelda, et nad pole mitte ühtegi korda kodu sisustamise teemadel vaielnud. Meie peres on need, need kõige tulisemad. Aga kust nüüd läheb siis see piir, kui naine tahaks padu romantilist ja roosat kodu ja mees sellist mehelikku, tumedat ja massiivset puitu. Ma ise arvan, et ma olen oma koduga suht piiri peal, aga õnneks on minu tagalat kaitsmas kolm tütart. Kui ma tahan lillelisi patju, hunniku lilli roosasse vaasi ja et sellest veel vähe, siis roosad kommid ka kaussi. Siise ühe päeva võib see ju vabalt nii olla, aga kui romantika möödas on, siis jagan selle lihtsalt tüdrukute tubade vahel laiali ja kommid on selleks ajaks nagunii juba otsas.  Ma veel naudin seda aega, kus tüdrukute tubasid saab sisustada nii nagu mulle meeldib, sest kohe varsti tuleb äkki see aeg, kus romantika ei lähe mitte :)

Ma enne just küsisin mehelt, et kas ei ole nii, et kuna naised ootavad meestelt nii palju, siis mehed annavad näiteks kodusisustamisel naise soovidele järele, kuna neil tegelikult suht kama, kus nad magavad või telekat vaatavad ja samas hea käsi laiutades näidata – kallis ma tegin selle kõik ju sinu heaks ja ta oli minuga natukese mõtlemise järel nõus, laiutas veel verandal käsi ka ;)

mu romantiliseks pildiks piisab täiesti kahest poest – Mustrist ja Hemtexist. Kui esimesest ma ikka mõnikord suudan ka täiesti ostuvabalt minema minna, sest enamasti piisab sellest, et vaatan mõne meeldiva asja hinda, siis Hemtexis nad kohe oskavad. Näiteks nagu eile, kui ma olin seal paar minutit seisnud, siis abivalmis müüja lihtsalt mööda minnes andis flaieri, kuhu oli peale kirjutatud, et kui ma ostan kolm asja, siis saan need 20% odavamalt. Ma just oli vahtinud neid patju ja mõelnud, et ma ei tea, kas mul on neid nüüd nii väga vaja….ikka on :)


täitsa teemasse hakkasin ka vaipa kuduma… väike mõte on, kuhu tuppa ;) … ei mitte Ketlini omasse, või siiski…igatahes hetkel on tema tuba see kõige romantilisem ja meie pere lastest on seda romantikat ka temas kõige rohkem :)





Rubriigid: KODU, minu kodu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

8 kommentaari postitusele romantikast…

  1. Krista kirjutab:

    Elina – ja ma ka püüan mehe pilguga vaadata, aga vahel tundub, et talle meeldivad romantilised detailid veel rohkem kui mulle ;) aga jah, sellisel juhul on need ikka tumedad, mitte nii valged.
    Maire – on jah Mustrist. Mulle ikka kingitakse selle poe kinkekaarte ja päris tihti langeb valik just katetele-pleedidele. Puuvillased lapitehnikas ja/või tepitud on minu lemmikuid ja ega eriti kuskil mujal poes polegi selliseid märganud. Vahel harva Aatriumis ka.
    Cathlin – neid ma käin Türilt ostmas. Seal on kohe spetsiaalne pood selleks, aga ei tasu vastu nimekirjaga minna, et mul on seda ja teist värvi vaja. Need on ülejäägid :) Aga viimane kord võttis värvivalik küll silme eest kirjuks.
    Jaanika – need on kunagi Kangast ja Nööbist ostetud ja ma olen peaaegu kindel, et see oli üks kõige odavam kangas seal poes. Ta päris naturaalne ei ole, aga väga mööda ka ei paista :)

  2. Jaanika kirjutab:

    Tere Krista,

    superilus postitus nagu ka kõik eelmised.Olen suur romantiliste kodude fänn. Mul on aga üks praktiline küsimus: need õhukesed valged kardinad seal kahe tooliga pildi juures, kust neid saab? Olen end juba hulluks otsinud taolistest.

  3. cathlin kirjutab:

    kus kohast on pärit need ilusad nöörlõngad, millest vaip tuleb

  4. Maire kirjutab:

    Kas need päevatekid on Mustrist ostetud?

  5. Elina kirjutab:

    Mina pole õnneks väga palju pidanud oma meest ümber veenma. Võib jääda mulje, et meil ongi täitsa üks ja natuke romantiline maitse. Tegelikult olen kodu kujundamise ajal võtnud vahetevahel aja maha ja vaadanud ringi sellise pilguga nagu kuuluks kodu vaid mu mehele, et kas kõik pole tema jaoks natuke liiga roosamanna? Kas ta julgeks siia oma sõpru kutsuda? Sageli piisab, kui lisan mõne musta detaili ja kõik ei tundugi enam nii romantiline. Roosa ja must sobivad ju suurepäraselt :)

  6. Katariina kirjutab:

    Väga ilus, Krista. Väga armas ja pastelne.
    Meie kodus on nii, et sisustusteemadel üldse erimeelsusi ei ole. Enam. Pärast seda, kui ühed kapiuksed karjusid 10 aastat, et “I told you so!”. Ainus küsimus on diivan, mis praegusel kujul toob ohvreid mugavusele, aga tänu millele on tuba kohe avaram ja ilusam. Aga meie kodu on ka tikutops teie omaga võrreldes :)

  7. Krista kirjutab:

    Aitähh Kristy… ma võin lohutuseks öelda, et mul on absoluutselt koguaeg see tunne, et ma ei oska asju kokku sobitada :) Eriti kui ma olen jälle mingi tuuri netis teinud ja neid välismaa kodusid imetlenud :)

  8. Kristy kirjutab:

    Ma iga korda vaatan teie kodu ja iga kord ma ohkan…sooviks omale ka sellist.
    Kogu maja värvitonaalsus on see, mida ma ka oma kodus näha sooviks…aga erinevalt sinust ei oska mina neid niimoodi kokku sobitada :)
    Võib olla, kui meil omal maja valmis saab ja nö tühi karp on ja ma midagi enne sinna koju kokku ei kuhja, siis saab vaikselt selline ka lõpptulemus. Ma ikka unistan…aga nagu ju öeldakse, unistama peab ! ;)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.