Lill

Ronja oota(b)s väikest õde

Noh piltide peal ootas ja nüüd on ta juba sündinud…jeee :). Blogimaailmas väga lihtne loogika, see, mida sa näitad, seda sa ka järelikult teed. Või siis lugeda ridade vahelt, seda meeldib väga teha. Mulle näiteks meeldivad igas vanuses lapsed ja mulle väga meeldib külas pildistamas käia. Ma ju ei hakka jälle seda stuudio juttu rääkima, endalgi juba vahel tunne nagu katkine muusikamasin, aga lapsed tunnevad ennast omas kodus kõige vabamalt ja mina tahan päris elu…iseasi kui osav ma selles olen, aga ikkagi :)

Ja külla minnes on veel üks suur-suur pluss. Kodus on inimestel hoopis teine diivan, kodus on hoopis teistsugused toad ja valgus ja muud asjad – seda siis vahelduse mõttes. Kodus võib olla ka  just see sama täiesti teistsugune sinine koolilaud nagu meilgi ja ka see on suur pluss. Kui ikka keegi ostab samasuguse laua, siis järelikult on ta juba poolel teel minu inimeseks :) ja järelikult ma olen täiesti õiges kohas. Igal pereliikmel on mingi oma kiiks selles kõige paremas mõttes. Muidugi osad julged võtavad ka külla tulles oma asjad suure kohvriga kaasa, aga ma ikkagi kardan, et mõned on nii palju tagasihoidlikud…ahhh see tekk, tegin jah ise…jaa need kleidid … jah ma õmblesin need ise ja äkki nad polekski neid kaasa võtnud, aga nüüd kus ma juba külas olen, nüüd ikka tuleb kõik riidekapist üles otsida.

Vahetame veel riideid…nii midagi, mis selle diivaniga mätshiks, nii ja nüüd see  on nii lahe kleit, kus me sellega lähme… apppi kui ilus ilm ikka õues on ja me lihtsalt peame õue minema ja nii see pere siis tuhnibki mööda kappe ja leiab asju, mida ise ei mäletanudki enam.

Mulle meeldib ja kui kellegile veel meeldib, siis kutsuge aga mind külla :)

Ja nende pere esimestest lastest ja ma juba kirjutasin kaks postitust allpool ja ikka täitsa kopipaste võiks siia teha :)

Rubriigid: kodus, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.