Lill

sügis

Minu lemmik, minu lemmik…kui mitte muidu, siis pildistamise mõttes küll. Iga punane vaher ja päikesekiir tekitab sellise kerge kahetsuse kui mul samal ajal pole fotokat käes ja inimest seal puu all. Selle eest on mul nimekiri, kes minuga neid soove jagavad. Lükkame ja tõmbame ja jagame ja klapitame ja oleks, poleks, kuni…. siis laupäeva hommikuni. Hommikul sõitsin linna teadmisega, et kell 10 hommikul on pildistamine ja siis edasi hunnik küsimärke ja kõhklusi ja ära kukkunud töid. Ma sõidan 30 minutit Tallinnasse ja kui ma sinna jõudsin, oli mul päeva töögraafik kenasti töiseks kujundatud ja kõik hoidsid kuni oma kellaajani kenasti pöialt, et see lubatud vihm ikka taevasse jääks. Ja jäi, hoolimata sellest, et lubati päikest ainult hommikuks. Pühapäevaga sama lugu, ainult selle vahega, et siis oli mul kodune katus välja pakutud, aga ütleks, et seda ei läinud üldse vajagi, sest ilm oli super…. Tegin nüüd ka esimest korda seda, et kui kõik pildid arvutis, siis võtsin kiirel kerimisel pilte ette, saatsin osalistele laiali ja küsisin luba….ja saingi peaaegu kõigilt ;). Minu sügisene nädalavahetus ehk siis tööpäevad ;)

austades soove, saab blogisse ainult aksessuaar ;)

suur, kirju (noh seekord nii väga mitte ;) ja väga lahe perekond, kelle kamba peale minu kaamera ees käimisi loeme juba kolmandal käel. Seekord oli kõige suurem perekond….jeeee…Blogisse jõuavad kõigi lemmikud ;)

Beebiootus, mis pidi tahaplaanile jääma, aga kuna isa ajas 2 aastast mööda parki taga ja no valgus oli super, siis jäid nemad kahekesi ;)

ehitud võõraste sulgedega. Kuigi nad seal raputasid kolme lapse mõtte juures kiirelt pead, siis pargist leitud imearmsad aksessuaarid olid siiski ilmselge vihje ;)

õhtu lõpetasime kolme vennaga, kus pole veel mõtet ka neljandast pesamunast maha maetud ;) Kes ei tahaks omale selliseid vendi ;)

Eile hommikul saatsin omad poisid Kallega pühapäeva kooli ja mürgel läks edasi…

põhiline, et eilseks ei lubanud enam üldse päikest, aga ta tuli…ja jäi…

Mulle nii meeldib kui inimestel ongi kohe soov sügisesi pilte teha ja neil oli kostüüm üks – kõigil mantlid ja kostüüm kaks kõigil kampsunid.

edasi läks pildistamine eriti lihtsaks, sest lapsi polnud kaasas ja armastust jagus ainult teineteisele….

Õhtu viimane jalutuskäik oli nende valitud kohas ja selle koha ma võtan oma salakohaks, sest seal on just kõik see, mida sügiselt soovida…

Rubriigid: õues, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

3 kommentaari postitusele sügis

  1. Kristi Värik kirjutab:

    Viimased kaks pilti on mu lemmikud

  2. riin kirjutab:

    Vau!!! Niiiiii ilusad pildid. Sinu juurde ma tulen neid pilte kindalsti kunagi mõnel järgmisel sügisel tegema…

  3. Sille R. kirjutab:

    Minu Ilona! Nii ilus! :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.