Lill

sünnipäevakaart

Eile õhtul kui ma koju tulin, küsis Kärt pettunult, et aga kus ümbrikud on? Äkki meil lihtsalt laupäeviti ei käigi postiljon või jõudsid juba kõik kaardid kohale, igatahes Kärt arvas, et see ongi nüüd meie iga õhtune tegevus määramata ajaks. Noh vähemalt nii kauaks kui jõuluvana tuleb :)

Ma võin julgelt öelda, et see on mu parim sünnipäevakingitus üldse. Iga kord kui ma mõne ümbriku kätte võtsin (Ok täpsusutus, minule anti juba läbi loetud kaart :), siis ma mõtlesin, et vot see inimene on võtnud oma päevast kohe suure tüki ja mõelnud minu peale. Ma sain ju päris palju kaarte täitsa võõrastelt kapilugejatelt, kes  osad jäidki ka koos kaardiga saladuseks, siis kõigi keda ma tunnen, nende kaardid olid nende moodi. Eks vist kapilugejate kaardid on ka nende moodi ;) Igatahes  minu moodi olid nad küll :) See kaardi saatmine ei ole ju nii nagu fb õnnesoov, selleks pidi ikka minema poodi ja ostma kaardi, mõtlema mis sinna kirjutada ja siis veel mark ka peale ja postkasi. Ma ju ise tean, kui keeruline see mõnikord olla võib. Mul siin vahel seisab mõni ümbrik nädal aega laua nurgal, sest koguaeg läheb meelest ära see kaasa võtta ja postkasti panna. Mul üks sõbranna just eile rääkis, et sellel hetkel kui ta koos pensioniootajatega postkontoris järjekorras seisis, jäi mõtlema, et ei tea, kas margid üldse veel olemas ongi. Bussipileteid ju enam puntkast osta ei saagi. Äkki pead margi eest ka kuskil netis ette maksma :). Rasketel hetkedel tehakse kuidagi kergemini teiste heaks midagi, seda enam on nii ütlemata mõnus tunne, kui heale veel nii palju head juurde saab.

Kaarte sain ma lähedalt ja kaugelt. Kõige lähemad olid väiksed naabrilapsed ja kaugem ring oli selline üllatuste rohke. Õnnitlusi tuli Leedust, Tsehhist, Sloveeniast, Saksamaalt, Hollandist, Luxemburgist, Londonist, Rootsist, Soomest ….äkki ma unustasin midagi ära ka….Igatahes AIÄHH, AITÄHH, AITÄHH, sest teie tegite mu sünnipäeva just selliseks, mida ma ei unusta mitte kunagi!

minu kallis pinginaaber ja lapsepõlve parim sõbranna leidis sõbrapildi, kus me oleme…..12…13…??? isekootud kampsunid seljas :)

Maris on minust paar kuud noorem, aga suht optimistlik ;) ja meelespeadega puust kaart on just kõik see, et ma saaks kohe aru, et see on Jaanalt :)

vist kõige rohkem elevust tekitanud ümbrik ja mitte ainult minus. Vist kõik kleepekad ja kellad ja viled sai see ümbrik peale, mis postitöötajate käe ulatuses on :)

kiri üle mere ja päris pudelis. Ja just täpselt nii oligi postkastis

ühes ümbrikus olid ka pildid Ketlinile. Käisid ükskord ühe sõbraga möllamas. Väga-väga lahe

ühe kaardiga kaasas olid värvimislehed just selle lapse lemmiktegevustele iseloomulikud. Kärdukal oli üks pilt, kus ta kiigub. Vaatas seda mõtlikult ja küsis siis, et kas ta oskab nüüd ise endale hoogu teha? :)

seal oli kõike veel ja rohkem. Shokolaadi mulle ja lastele jne jne. Ühesõnaga, vaadake kui pikaks see postitust läheks kui ma jätkaks. See kaart ütleb kõik :)

Peaks nüüd kohe midagi uut välja mõtlema ja ikkagi tegema suvel ühe koduse kohvikupäeva ;) et kõik saaksite mulle külla tulla….

Rubriigid: Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

6 kommentaari postitusele sünnipäevakaart

  1. mai kirjutab:

    ma hakkasin nutma praegu, nii armas lihtsalt :)

  2. Red Whortleberry kirjutab:

    Ei jää üle muud kui soovida virtuaalselt palju õnne ja oodata kodukohviku avanemist:) Kuna ma olen enamvähem samast aastakäigust, siis juustega läks samal aastal samamoodi – ehkki juuksur veel kahtles, aga mina küll mitte. Natuke hiljem veel kemmad ka sisse ja…

  3. Helena Veetõusme kirjutab:

    Meie kaart on ka kenasti kohale jõudnud, kuigi esimese hooga tekkis mul sama küsimus, mis eelmisel Helenal, aga uuesti vaadates täiesti tuvastatav. Aga igal juhul väga lahe, et inimesed nii aktiivselt aktsiooniga kaasa läksid, sest mul on sama teema vahel, et kaart võib valmis olla, aga postkastini on kuidagi “pikk” tee ja nii ta jääbki saatmata…

  4. Helena kirjutab:

    Krista, kas meie kaart ikka jõudis kohale? Helena

  5. Kristiina kirjutab:

    Me oleme seal 13 :)
    Mu lapsed said naerukrambid neid soenguid vaadates. Kas mäletad, kuidas me kolmekesi (Annely oli ka) juuksuris käisime ja need soengud endale lasime lõigata? Enne seda olid kõigil ilusad ja pikad juuksed :D

    Igatahes väga vahva mõte oli Sul see kaardisoov. Ja peaks tõesti lõpuks teile külla ka tulema ;)

  6. Köögikata kirjutab:

    Nii lahe!
    Loodan, et vaatasite ikka järgnevatel päevadel ka postkasti, sest minu kaart jäi kindlasti päev-paar hiljaks. Just see, mis Sa ise siin kirjutasid, et ununes õigel hetkel ja nii sain ta postitatud alles Sinu sünnipäeva varahommikul. Vabandan!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.