Lill

suvekodu

ma ärkan hommikul vara…noh omaarust. Kell 5 vaatan esimest korda kella ja siis otsustan, et 2 tundi oleks paras aeg veel magada. Põhiliselt ärkan tegelikult kohusetundest, veel enne kui lapsed ärkavad jõuab ära teha seda, teist ja kolmandat ja sellist hetke, kus midagi teha ei oleks, sellist ei tulegi vist :). Õnneks elan ma nö unistuste suvekodus, nii et kõik on tehtud selleks, et kui suvi on töine, siis vähemalt võin ma hommikul vara ja õhtul hilja natuke puhata.

Ma võtsin ükspäev oma kalendri ette ja kirjutasin sinna paari kohta – sellel nädalal töötan natuke vähem, sest ühtegi sellist nädalat kuni septembri keskkohani polegi, kus ühtegi tööd kirjas poleks. Need, kes juba eelmistel aastatel minuga suviseid jalutuskäike on teinud, on suve kohtumisi juba kenasti täistippinud ja need, kes praegu mulle esimest korda kirjutavad, need teavad, kuidas meil kirjavahetus üle kivide ja kändude kulgeb – mahub – ei mahu ja ikka saab :)  Ma olen ju ise ka klient olnud, muidugi ma tahan siis kui mulle kõige paremini sobib ja soovitavalt kohe praegu ja kust mina tean, mis ma 8ndal augustil teen, see on ju niiiii kaugel :)… ja siis olen see teine mina, kes hirmsast põeb kui ta kellegile ei meeldi või kedagi pahandab.

Ühesõnaga ärkan hommikul üles, kõnnin ümber maja, mõtlen positiivseid mõtteid ja kõik läheb nagunii nii hästi kui saab, on siiamaani läinud ja läheb ka edaspidi :) Näiteks ükspäev mõtlesin, et kindlasti olen fotokaga liiga palju pilte teinud ja mingil hetkel peab seal midagi ära kuluma. Manuaalis on ju kenasti kirjas, et umbes nii palju klõpse võib teha, siis võib juhtuda see ja teine. Helistasin ja lasin kontrollida, et kuidas see number on. Appiii see number olin ikka nii suur, et pärast pisikest mõttepausi otsustasin ennetava vahetuse teha. Nüüd jälle kindlam tunne, et nagu nullist oleks peale hakanud.

Lastel on ka puhkus. Nüüd tuleb neid ka veel jagada. Hommikul peitsin telekapuldi ära ja nüüd natuke aega tagasi panin Kalle kabineti ukse ka lukku. Mul jälle üle pika aja üks pildistamisvaba arvutitöö päev, nii et paistan kõrvalt vaadates silmakirjalikuna. Lastel veel kerged võõrutusnähud, aga ma usun, et hakkab minema, et elu tuleb elada väljas ja kui on tuttavad pered, siis käime koos tööl ja puhkame pärast. Pühapäeval tegime juba algust, käisime peale tööd kohvikus ja lapsed meres ujumas.

Suvekodus kõik kasavab paremini kui ennem. Õunapuulehed on peopesa suurused peale varakevadist lõikust. Lilledele ka juba meeldib meie juures ning päris suvetuba ka kerkib…visalt, aga siiski.

täna hommikul kell 7

Rubriigid: KODU, minu kodu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

2 kommentaari postitusele suvekodu

  1. Anu kirjutab:

    Oh, nii mõnusa tundega postitus! Karged ja värsked päikselised suvehommikud on ühed mu lemmikhetkedest üldse, nii et olen üritanud ikka ka puhkuse ajal varem tõusta, et neist osa saada. Muidugi praegu on mul tubliks äratajaks mu tutikas beebi, kes hoolitseb selle eest, et neist varastest hommikutundidest osa saaksin :P

  2. maris kirjutab:

    küll on ilus:) Krista, kas soovitad oma võrkkiike? (st kas on vastupidav ja kust sellist ilusat soetada saab?)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.