Lill

tavaline :)

Kui nüüd see aasta lõppema hakkab, siis tahaks jubedalt nagu midagi kokku võtta. Käin ringi ja muudkui norin kõigi käest, et noh  kuda siis oli, oli ikka hea ja mis see kõige parem oli. Keegi ei aita mind. Kõik on hea ja läheb edasi veel paremini ja pole ju midagi viga :). Ketlin ütles, et selle aasta parim päev on veel ees ja see võib olla näiteks homme. Ma küsisin tema käest päev enne tema sünnipäevapidu ;). …. aga kõik ongi hästi. Lihtsalt tahaks nüüd plaane.

Kalle käest ei saa küsida, tema tahab kasvuhoonet või dushinurka. Minus ei ole veel mingit tomatikasvatajat ja üks täiesti toimiv dush on meil maja olemas ja vann ka, nii et ma ei tunne kuskilt otsast, et ma tahaks panustada.Samas vannitoas kukkus ühest kohast krohv seina küljest ära ja üllatus-üllatus, sauna lubas Kalle välja kolida. Meeste loogika.  Meil eelmises majas oli saun. Tegime diili, et kui ta aasta aega saunas ei käi, siis ma võin sinna garderoobi ehitada. Ehitasimegi. Selles majas on meil nüüd ju jälle saun ja jälle ei käi seal mitte keegi. Mina tahaks pesumasina sinna panna ja nüüd vist pole vaja isegi mitte aastat oodata.

Ma tahaks pidevalt midagi muud … teise maailma otsa aastaks elama minna ka nagu praegu enam ei julge, sest koduõpetajaks olen ma ikka liiga kärsitu…kuigi see ikka kripeldab kõige rohkem. Lapsed võidaks sellest igatahes. Pärast 10 aastast kogemust on mul tunne, et laste jaoks kõige tähtsam on kohal olla. Midagi tegema ei pea, rääkima ei pea, õpetama ammugi mitte, lihtsalt lasta neil oma kõrval olla. Küsimus nüüd ainult, et kus neid jalgu kõlgutada siis nendega koos :). Kalle arvas, et oma kodu peab olema selline, kust ei taha ära minna ja äkki me sellepärast siis olemegi veel siin

Smas ükspäev juba vaatasime, et hakkaks jälle otsast peale ja koliks kuskile mujale. Kui kaugele maale ei lähe, siis võiks ju jälle keset remonti ja segadust elada. Aga äkki ikka veel pole õige aeg ja tuleb neil uutel unistuste kodu mõtetel veel settida lasta. Ma saan aru küll, et täitsa imelikud, ei saa nüüd rahulikult olla, aga näed ei saagi :)

Töö on ka mõnus ja kuna ma nüüd ikka päris julgelt teen ainult seda, mis mulle väga meeldib, siis on kohe eriti mõnus. Ei lase, noh tegelikult lasen küll, teiste arvamusest ennast mõjutada, aga pobisen ja kobisen ära ja teen ikka nii edasi nagu mulle meeldib :). Kusjuures just nädal tagasi ühel hommikul mõtlesin, et see aasta on kuidagi eriti leebelt läinud. Üks klient natuke kobises, aga ma loodan, et me saime selle korda ja kui oligi veel keegi rahulolematu, siis mina seda ei tea, aga rahulolevaid tundus ikka päris palju ja ma olen ikka täielik kiituste sõltlane, nii et jeeee. teeme edasi :).ja siis kui ma olin just need mõtted ära mõelnud ja läksin kööki Ketlini sünnipäeva peoks torti tegema, tuli telefoni sõnum, et ma ikka ju olen pildistama tulemas….appppiiii….mida….mina, kus, mis, kes….Kusjuures see on mu põhiline hirm, et ma olen midagi ära unustanud, valesti üles kirjutanud, loomulikult üldse mitte üles kirjutanud, tegemata jätnud ja siis oligi nii. Vale päeva peale kirjutanud. Õnneks,õnneks, oli tegemist minu inimestega ja eks nad natuke ikka olid pahased ka (ma arvan), aga me veel kohtume sellel aastal ja olge nüüd minu poolt, et ma midagi ära ei vussiks.

Töise kokkuvõtte saaks ikka väga pika kirjutada, sest sellel aastal oli nii palju esimest korda asju ja tundub, et kõik nad õnnestusid ka…. minu ülikõrge enesehinnagu (haaaa) juures ei saa muidugi selles väga kindel olla :)

Lastest ja trennist teinekord, aasta pole ju veel läbi. Pilte tegin ka ikka… ärkasin üles, võtsin fotoka ja väikese ringkäik majas. Päike paistis, silma jäid kolm uut vaipa, hunnik jõulikingitusi ja pannkoogid ;)

Liisu sai kingituseks nukkude tegemise komplekti ja Ketlin tahtis ka ühe teha.

Jälle Liisu kingitus :)

Ketlini tuba uue vaibaga :)

meie perele omaselt kasutatakse asju millekski muuks :)

see vaip oli minu tuppa mõeldud, aga noh jah…. selle legokasti lükkasin mina ümber, nii kunstilises mõttes :)

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, KODU, Krista, minu kodu, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

5 kommentaari postitusele tavaline :)

  1. Krista kirjutab:

    Külli Pärnus teeb selliseid imelisi vaipasid!

  2. Koidu kirjutab:

    Kes nende ilusate vaipade autor on ? :)

  3. Helena Veetõusme kirjutab:

    Ähh, no see mis juhtus, selle kohta on inglise keeles ilus väljend: honest mistake :). Ei ole pahased, kõigil juhtub selliseid asju ja õnneks oli ju kodune pildistamine planeeritud, et suuri ettevalmistusi ka ei teinud. Seega ära seda pisikest seika nüüd aasta ebaõnnestumiste hulka küll kirjuta ja varsti-varsti juba kohtume :P.

  4. Maire kirjutab:

    Mulle tundub, et see vanade majade renoveerimine on teatud määral sõltuvus. Või kui ei ole sõltuvus, siis hobi kindlasti. Olen ise renoveerinud kolm vana maja, neist kaks asuvad siin, kus praegu elan ja kui siin see kolmas valmis sai, siis tundsin, et nüüd vist aitab. Kodu peab tõesti olema selline, kust ei taha ära minna ja just nii ma praegu tunnen. Mitte kuhugi ei taha minna enam. Ja kuna siin maju enam eriti ehitada pole, siis panustan muusse loomingusse ja hing on ikka rahul :)

  5. Kalle kirjutab:

    Mina plaanin pikemaks ajaks Raplamaale jääda! Mis aga ei tähenda, et ei võiks kuskil “väheke” remonti teha;) Ilusaid, ajaloolisi hooneid on siin kandis päris mitmeid “ripakil”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.