Lill

teisel

Samal ajal kui mina all korrusel arvutis “istun” tehakse üleval tööd. Hästi tehakse ja koguaeg tehakse ja suht omakasupüüdlikult elab ehitaja meie juures. Noh tema kasupüüdlikult kah, sest igapäevane sõit Tallinnast meile võtab tubli 2 tundi ja mõelge mitu naela selle ajaga püstoliga seina jõuab lüüa. Noh ma saan muidugi aru, et naelte löömine on see parim osa – ülejäänu on puhas nikerdamine ja kannatust peab olema. Kõik mis siiamaani tehtud, on ilus ja seda on ka Liisu näost näha, kes ikka uhkelt üle vaatamas käib ja noogutab kui küsitakse – kas meeldib?

Töö käigus mõtleme ümber ja siis mõtleme uuesti tagasi ja kui on kolm erinevat arvamust, siis meie loobime Kallega omad taldrikud ära ja ehitaja kehitab õlgu ja ütleb, et ikka suuremat pilti peab vaatama, suuremat….

Vaatasime suuremat ka. Kui ehitaja tuli teadmisega, et ahh natuke, paar lauda vaja lüüa – noh minuarust selline meeste omavaheline jutt – ahh eriti pole midagi vaja teha ja ohh see ei maksa midagi…siis mõtekas on ju teha ikka kõik kolm ruumi korraga ;). Kui krohvitakse iga ruumi üks sein, siis krohvitakse need ju kõik korraga, sest nende ette tulevad radikad ja need tuleks ka panna kõik korraga ja no kui radikaid juba pannakse, siis peaks ju põrandad ka tehtud olema ja kui põrandaid hakatakse tegema, siis on ju loogiline, et seinad peaks valmis olema ja lagi ikka ju ka. Ühesõnaga nagu alati, ega ikka ei saa teha ainult natukene, vaid lõpuks on päris palju.

lagi ja kaldseind tehtud ja üks kiht värvi tuleb veel peale. Otsaseina mõtleme mitu korda ümber…vist ikka krohv tuleb sinna üles poole. Algul pidid tulema lauad, aga kuna need nurgad ei jookse ilust kokku (nagu Liisu pesas siin eespool näha), siis äkki ikka hakkab silma häirima ja otsustasime mitte panna :)

vasakul seinas on fermacelli plaat, aga kuna see on a la 10 korda raskem kui tavaline kipsplaat, siis mehed otsustasid, et teistesse tubadesse tuleb ikka tavaline. Kõigil elu lihtsam ja kuna see on ainult maja sees siseseinas, siis ei teagi kui suur see kaotus on. Hallitama on sealt igatahes suht keeruline hakata.

roomatid ootavad savikrohvi

sinna seina tuleb siis tapeet ja ahi värvitakse valgeks ja põrand ka valgeks

Kuna see tuba on nüüd krohvimiseks valmis, siis koliti järgmisse…

Sellest peaks saama Kärduka tuba, aga enne seda minu susser-musser jõuluprojekt ;)

Kalle on ka suure töö ära teinud. Kõik kolm tuba olid eelmistest ehitustest ja muidu mitte vajaminevat träni pea ääreni täis. Kui mina tõstsin tühjaks Liisu toa, aga noh nagu naine – lihtsalt tõstsin teise tuppa, siis Kalle viis kõik vajamineva kolmandale ja prahi majast välja. Selles mõttes on vedanud, et pole tegu sellise mehega, kes koguks asju, millest kunagi pesumasina saab ehitada…

Tulevane vannituba. Aknaseina tuleb krohv ja esialgne plaan on siia need palkseinad välja jätta.

Need pikad laua viivad üles Kalle tuppa. Pilt on tehtud vannitoast ja läbi seina paistab Kärdu tuba ja sealt kaugemalt paistab Liisu oma. Vannitoal on uks juba ees ;)

Hoiame ikka pöialt, et mina suudaks oma suu kinni pidada ja mitte liiga palju kobiseda ning Kallel ja ehitaja jaksu jätkuks…

Rubriigid: minu kodu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

5 kommentaari postitusele teisel

  1. Anu kirjutab:

    Nii tore vaadata, kuidas teil remont ikka täie hooga edeneb! Ja valgeks värvitud ahi, põrandad ja heledad seinad – oi ma ei jõua ära oodata, millal juba lõpptulemust näha saaks. Kindlasti vägaväga ilus :)

  2. Krista kirjutab:

    Kristi – mulle meeldib siis kui valmis saab :)
    Sophie – ühte pidid on 4m ja natuke peale ja teistpidi on 3m…aga siis on lisaks veel katuse alune…aken on meeter lai :)
    Külli – muidugi, põdrad hakkavad meil siin maja ees seisma ja teevad soovijatele taevas mõne kiirema ringi ;) ja põhiline – kingitusi saab koguaeg…

  3. Külli kirjutab:

    jõuluprojekt? et teed jõulumaa omale sinna ( Kalle toas kinni oma punases kuues..)? kas võin lastele põhjapõdra ikka ka välja reklaamida?

  4. Sophie kirjutab:

    Nii armas tuba juba praegu, mis siis veel valminuna rääkida. Kui suured lastetoad on? (lihtsalt uudishimu, piltidelt ei saa ruumi suurusest kunagi aru)

  5. Kristi Värik kirjutab:

    Kahju, et ma ehitaja ei ole, saaks ka nii ilusas majas elada..
    Mulle roomatid ja ahi ikka meeldivad kõige rohkem :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.