Lill

toidurevolutsioon

Inimene küll õpib kogu elu, aga mingil hetkel hakkavad väga paljud meist äärmiselt enesekindla häälega rääkima, kuidas asjad on või siis peaksid olema. Mõned varem, mõned hiljem, mõned ainult oma lastele või parimale sõbrale, teised tervele maailmale. Julged inimesed. Mina tunnen, et ma pole veel nii vanaks saanud, sest igale mõttele ja ideele on ainult googeldamise kaugusel olemas vastuväide ja ei julge mina hunt olla.  Nii, et ma nüüd küll räägin natuke söögist ja sellest, mis ma praegu arvan, ilma eneseusuta, et ma niimoodi nüüd teengi elu lõpuni. :)

Kindlasti kuskil on keegi, kes on kasvanud täisulikus peres, kus igapäevane toidulaud oli mitmekesine ja tervislik ning pole ka kunagi hiljem libastunud ja mis põhiline, ta üldse ei tule selle pealegi, et ta võiks midagi valesti süüa :) Mina olen sellisest inimesest ikka väga kaugel ja kuulun nende õnnelike hulka, kes pidevalt on rahuolematud ja unistavad millestki, mis on parem. Noh shokolaadist iga päevaselt :) ja mõni kilo vähem võiks ju alati kaaluda

Kuni suveni oli minu lemmik kaalujälgimine. Hea lihtne ja loogiline, et loed aga punktid kokku ja tulemus on näha. Tulemus oligi alati näha täpselt nii kaua kui punkte viitsisid lugeda. Noh me tegime ka muidugi selliseid trikke, et lugesime koogipunktid kokku – 100 :), jagasime selle siis neljaks ja sõime nelja sõbrannaga ära, sest igaüks võis päevas süüa 20 punkti :) et asi nii karm ei oleks, kui ta nüüd tundub, siis me tegime ikka natuke sellist 0 punkti suppi ka, aga ikkagi :). Kuna ma viimased aastad põhiliselt ainult mõtlesin, et peaks midagi tegema, siis ju vahet ei ole, mis ma kaalujälgijatest arvan :)

Mingil hetkel hakkas uksest ja aknast tulema sisse seda, et see valge jahu ja suhkur on ikka jama ja silma jäi paleo toitumine. Minu uue elu algusega suvel sobis väga hästi…või siis peaaegu. Pigistasid aga ühe silma kinni ja kohandasid kenasti kõik endale meeldivaks. Et, kes siis ei tea – töödeldud suhkur, teraviljad ja piimatooted menüüst välja ja saad õnnelikuks, see siis selline lihtsustatud variant, sest kõike saab ju asendada ja vaadata sealt kust vaatad. Isegi minul, väga liberaalsel tegutsejal langes kaal kuni enam ei langenud :) ja siis ühel päeval sattus kätte toidurevolutsiooni raamat. Eks ta nagu kõik teised, on kirjutatud stiilis, ainult siin on tõeline tõde ja kõik muu on jama, aga mingi tõetera ma sealt ikka leidsin ja egas nüüd tükki küljest ära ei võta kui proovida. Oi ma olin skeptiline. Nemad ju kuulutasid sõja süsivesikutele ja mismoodi ma nüüd saan elada kui ma puuvilju ja shokolaadi enam süüa ei saa. Teiselt poolt saab süüa selliseid asju, millele koguaeg viltu olin vaadanud – rohkem rasva. Esimene nädal oli naljakas. Praadisin peekonit ja muna ning kallasin üleliigse rasva ka kenasti kõik taldrikule ja poes valisin välja kõige rasvasema majoneesi ja vahukoor sai igapäevase toidukorvi osaks. Kuna ma veel natuke aega tagasi olin ühte selleteemalist blogi lugenud stiilis – täitsa hull, siis ega kõik minu tuttavad vaatasid mind sama pilguga. Nii ei saa ja nii ei tohi ja mõtle mis nüüd saab. Terve elu ju valinud ikka lahjemaid ja lahjemaid antud valikust ja nüüd siis pidi silte hoopis teise pilguga vaatama hakkama. Kui jube palju süsivesikuid ikka igas valmistootes on ja mida vähem rasva, seda rohkem. Kui esimese hooga soovitati süsivesikud ikka päris madalale tõmmata, siis tundus, et isegi porgandis on neid liiga palju ja punase paprika asemel peab rohelise valima. Sellest, et kaubanduskeskuses riiulid ainult süsivesikuid täis on, see oli ikka suur ehmatus. Et nüüd mitte nagu mingi ärapööranud usuhull kõlada, siis ma lugesin teistest raamatutest ka, sellistest päris kooliõpikutest, et kõik olekski väga kena ja inimesed kenasti õiges kehakaalus kui nad suudaksid süüa süsivesikuid nii palju nagu neil päevas vaja on, aga näed ei suuda ja süüakse kuni 10 korda üle, sest neid kui põhilist energiaallikat peabki ju palju sööma. Päris raske oli istuda ka kokakooli loengus ja kuulata, et vot seal alumisel toidupüramiidi real on need ülivajalikud teraviljatooted, kus on üle 60% süsikaid, tuleb kõige rohkem süüa ja see või ja õli seal kõige ülemisest häääästi pisikeses kastis, vot saate isegi aru kui vähe seda süüa võib. Eks tõde ongi ju seal, kes kõige kõvemini räägib, aga lõpuks peab igaüks ise elama.

Tegingi siis omale süüa, kallasin liha ja köögiviljad vahukoorega üle ja kõht sai ilma süümapiinadeta täis ja kaal langes ka natuke :) Naljakas oligi see tunne, et kõht on päriselt täis ja rohkem kohe ei mahugi mitte üks amps ja pool päeva on niimoodi täis, aga eks organism harjub ka ja paari nädala pärast pidi pigem toidukoguseid vähendama, sest kõht sai kiiremini täis, aga siis ei püsinud ka enam nii pikalt täis. Ja nüüd siis shokolaad. Kui algul oli ikka päriselt ka nii, et nagu ei thtnudki midagi magusat, siis nüüd ikka shokolaad isutab. Ja ega ma kade ei ole ka, sest elu tuleb ju lõpuks mõnuga võtta :)

Mis mulle aga niimoodi süües eriti meeldib, et väljas saab süümepiinadeta nautida. Noh jah..nii võrd kuivõrd, sest magustoidurida on ju ka vägagi ahvatlev ja ma tegelikult ikka luban sellelt realt ka midagi, aga praed- super. Liha taldriku peal põhiline ja lisanditeks ju keegi päris restoranis makarone ei pane ;) Ükskord ma peale ühte pisikest pulma läksin üksinda ühte hinnatud restorani ja tellisin mõnusa prae. Sõin veel leiva juurde pandud maitsevõi ka ära, ilma leiba puutumata, nii et nad seal köögis võisid küll imestada, et mingi imelik :). See väljassöömine on muidugi kahemõtteline, süüa saab väga heades restoranides, sest igasugune kräpp on muutnud nii vastuvõetamatuks, et jube kohe.

Ega ma nüüd ei julge küll rusikaga rinnale tagudes öelda, et tehke nagu mina, sest mina valisin nende ridade vahelt omale hetkel just sellise tõe, kui samal ajal toidutehnoloogist sõbranna eile ütles, et tema käsi ei tõuse kuidagi praegu poest neid köögivilju ostma, mis on kasvatud ei tea kus ja ei tea kuidas, aga kindlasti mitte meil ja puhta põllu peal :) ja kindlasti on ka tema õigus ja vahukoor ei sobi kindlasti mitte kõigile :) ….aga mina olen oma eluga väga rahul ja oma laste üle on mul ka väga hea meel

üks mu lemmiksalateid – roheline, värske kurk, keedetud muna, lusikatäis majoneesi ja siis olen pannud kas liha või päris sinki või kala või…

see vist oli mingi õhtusöök, kus oli mingit liha, köövilju ja vahukoort. Maitseroheline seal peal oli väga hea, aga see muna oli liiast :)

juutuküpsised – 2 munavalget vahtu, 100g riivitud juustu ja 2 spl mandlijahu ja 20 minutit ahjus ning lastele meeldivad ka, isegi neile, kellel teises käes kõrsik oli ;)

just tuli ahjust meie pere lemmik juustukook – leiab selle sõbranna juustukoogi nime alt googeldades ja vahetasin nisujahu mandlijahu vastu :) Minuarust see nisujahu on puhas vandenõu, aga ma parem ei hakka….

esimese pildi peal on shokolaadivaht, mille pärast meil siin kodus kakluseks läheb ja Ketlin arvas, et kui nii tihti teha, siis muutub tüütuks :) 4 munakollast (ma ükskord panin valged ka, aga ei olnud nii hea) kui on võõrad munad, siis võiks vahustada vesivannil ja 80kraadi võiks kinni püüda, siis ei juhtu midagi) 2 banaaniga vahtu. 400g vahukoort ka vahtu. Südametunnistuse järgi vähemalt 70% shokolaadi – mul oleneb sellest, palju seda kodus on, aga vahemik siis on olnud 50-150 g ning olen siis pannud mustisõstraid või maasikaid lisaks…vaarikatega võiks ka proovida.

Rubriigid: Krista, muu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

6 kommentaari postitusele toidurevolutsioon

  1. Pingback: kohvi ja mina ja muu | Krista Kõiv

  2. merle kirjutab:

    aitäh juustuküpsiste retsepti eest! imehead ja imelihtsad!!! ja töepoolest, ka lapsed söid neid väga meeleldi.

  3. maris kirjutab:

    Mina ei oska ja ei julge tervislikkuse koha pealt miskit kosta, aga oma (vaatlus)kogemusest võin öelda, et alla võtab niimoodi mühinal. Et kes ikka tunneb, et tahab kõhnem olla, siis see on kõige kindlam viis. Kuigi ma ise vist kallaks liiga suure rasvahulga ära ja kasutaks kombineeritud versiooni nii, et hommikupoolikul võib ka mõned magusamad puuviljad jne lubada. Aga pealelõunal, õhtul öösel – 0 süsivesikut.

  4. Mari-Ly kirjutab:

    brr ja mulle tulevad kùlmavàrinad mòeldes selle peale kuidas sa hea toidu vahukoorega niimoodi àra kàkid :)
    Noh ja liha ei taha ma ju ka ùldse nàha. Veel vàhem koos munaga, mis su keha selle valgusegadusega peale hakkab? Muidugi pàrast on tàiskòhu tunne peal pikalt, selle seedimiseks làheb kaua aega :P
    Mina olengi kusjuures see, kes pidevalt nuputab ja mòtleb kuidas vòimalikult tervislikult aga ka maitsvalt toituda ja liha ei ole minu jaoks tervislik, rasv veel vàhem. Kui just pole rasvaks oliivòli, eks.

    Lapsele on ka ajupesu tehtud ning koolis paks pinginaaber ei julge enam kartulikròpse vòtta snàkiks, nòuab ka porgandit :P

  5. Katye kirjutab:

    Olen samasuguse toitumise peale mõelnud… aga lihtsalt ei suuda uskuda, et kaal võiks niiviisi langeda. Seepärast asi ka seisab:) Sinul langeb?

  6. Signe kirjutab:

    Tahaks ka nii tubli olla… Teoorias olengi aga vot praktikaga on juba keerulisem veidi. Aga uue aasta lubaduseks sobiks ju küll ( ma ei anna ta valiselt uue aasta lubadusi aga nüüd äkki võiks)

    Aga sina oled tubli!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.