Lill

tööjutt

Lapsed on minu kõige lemmikum sihtgrupp. Pika mõtlemise ja enesepiinamise tagajärjel ma isegi tean miks. Kui sa nendega juba kontakti saad, siis on nad nii super tegelased ja ülimõnusad pildistada. Nad on nii siirad ja avatud ja neile endile meeldib enda juures kõik. Üksi nägu pole liiga tobe ja olgem ausad, mida tobedam, seda lahedam. Nad suudavad ennast ka väga kenasti kokku võtta ja teha üks viisakas nägu :) ja üle üldse…kuna kodus on olemas arenev näidismaterjal, siis natuke on aimu ka, mida mingis vanuses lapselt oodata ja kui kaugele võib minna.

Ja miks mitte täiskasvanud :) see on nüüd see enesepiinamise koht. Tuleb välja, et kuskilt poest seda enesekindlust ikkagi osta ei saa ja absoluutselt iga kord kui ma saan pildigalerii kliendile, olen ma kindel, et need talle ei meeldi. Ükskord minu elus on üks inimene mulle seda isegi öelnud, aga seda kui palju on lihtsalt viisakaid inimesi, seda ma ei tea, sest ega ma ju ise ka ei ütleks :). Ma saan aru ka miks ma nii võin mõelda, sest ma ise olen ju ka enda suhtes kriitiline. Mis viga olla noor ja sile, aga aastad tulevad ainult meestele kasuks ja ilma vaeva nägemata on kaamera ikka suht aus ja karm. Aga ühtegi pilti, mis mulle ei meeldiks, ma ju kellegile ei saadaks ja kui ma mätta teist poolt vaatan, siis ega ma ikka puusalt tulistada ei julge.

Pildivalik on üks lõbus pühapäev keset Eestit kui kuuma oli 30 kraadi ja ma vedasin kõik kolm pere ikka täiesti võssa ja kiitsin takka, et ausõna siin on ilus :) Vanaema ilusad päikeselõõsas lillepeenrad jäid kõik kaadrist välja, aga seda ma usun küll, et kõik lapsed tulevad väga hea meelega ka järgmine kord minuga pildistama. Äkki ma ikka ise ei ole veel suureks kasvanud, et ma neid suuri inimesi kardan ;)

Rubriigid: õues, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.