Lill

tordivõistlus

Seekord siis kaheksandat korda. Ajalugu on SIIN :) Pidu siis meie veranda peal. Saame teha pika laua ja taldrikuid olen ma ka kogunud ikka nii, et kõigile jätkuks ja üle ka jääks. Lapsi oli rohkem kui täiskasvanuid, mis on ju väga hea märk ja nendega tuleb ka juba arvestama hakata. Kui ma paar päeva enne hakkasin mõtlema, et mis siis teha ning nagu alati, oli kõige lihtsam küsida Pille käest, et milline see maailma parim tort on, siis oli ikka kahtlusi küll. Kui ma nüüd pool aastat juba olen magusast nii palju kõrvale hoidnud, et ilma suhkruta vahukoor on juba nagu magustoit, siis võttis nats kõhedaks küll. Eriti, kuna mina pidin sellel aastal magusa tordi tegema. Algul vaatasime Pille abiks neid süsikate vaeseid torte, aga isegi minu loogika ütleb, et ikka ilma suhkruta magus ei ole magus, eriti veel minu sõbrannadele, kellele alati on maitsenud magusamad asjad kui mulle. Kolmest tavalisest maailma parimast tordist valisin siis mango oma. Ikka selle päris mangopüreega. Vanas elus ma ikka käisin seal piprapoes pidevalt seda ostmas. 10€ kaasas läksin poe uksest sisse, kaks suurt purki mangopüreed ja 40 senti sain tagasi ka. Ükskord kui sama ensekindlalt uksest sisse astusin ja käed juba valmis kahte purki haarama, polnudki neid enam seal. Suurte silmadega vaatasin müüjale otsa ja ilma, et ma midagi küsidagi oleks saanud, ütles ta, et me panime nad sinna teise seina  :). Kaks võimalust, kas püsiklient või oli näost ja käteasendist näha, mida ma tahtsin :)

Ühesõnaga…mangotort siis. Kunagi talvel käisime Laulasmaa spas ja ka seal oli mangoastelpaju tort müügil ning selle vahel mõnus shokolaadi kiht. Arusaadavalt ei tohi minu jaoks ühestki tordist shokolaad puududa, siis lisasin oma plaani ka selle kihi. Googeldasin ganache ja – olemas. Ketlin vaatas üli kahtlaselt minu plaani ja ütles, et ükski laps sellist torti küll ei söö ja peab tegema ka ühe küpsise tordi. Seda me oleme enne juba teinud ja võtsime selle ka plaani. Tüüpilised overchievrid, kes teevad 2 torti :) Kuna mõlemad tordid pidi eelmisel päeval valmis tegema, siis see oli ikka väga suur pluss. Naljakas, et kuigi ma lõpuks käisin kokakoolis ikkagi väga lühikest aega, siis kogu oma köögielu olen täiesti ümberkorraldanud. Kui vanasti sahmasin segaduses ringi, siis nüüd võtan kõik vajaliku välja, panen peas tööde järjekorra paika, teen mitut asja korraga ja kõik peab vahepeal korras olema. Kohe enesekindlam tunne on ka. Kõigepealt tegime mu mangotordi ja väike test kogus läks ka kõrvale. Mine tea, äkki ei tarrtu nii nagu vaja. Seejärel siis roosa küpsisetort. Selle testtükist lasime Kallel kohe paar ampsu võtta – proovis küll ja ütles, et midagi positiivset tal küll öelda ei ole. Hommikul aga kui ma alla jõudsin, oli taldrikul ainult puru alles ja nüüd oli ka postiivseid sõnu. Natuke kahju, et minuarust lõpuks ainult lapsed sõidki seda torti, sest minuarust on see üks parimaid küpsisetorte, mis mina teinud olen….aga eks siis teine kord.

Kuna mul õigel päeval oli ju aega rohkem kui küll, siis iga normaalne inimene läheb ju trenni, et kulutada ette ära need kalorid, mis ta õhtul sisse süüa kavatseb :) Ja ma ei olnud ainuke. Üks pere võttis veel ette tõsise golfimängu. Eks vanusega õpidki oma aega rohkem enda kasuks planeerima ja kõike palju rahulikumalt võtma :)

Ja nii me siis veetsimegi mõnus õhtu, mis Liisu arvates ei olnud mingi võistlus, vaid lihtsalt üks tavaline söömine, kus suured inimesed kogu aja laua taga istusid :) Etteruttavalt ütlen ära, et mina ei võitnud :) aga mis meil siis oli….

kui ma niimoodi lillede ostmist jätkan ja ühtegi ära ei tapa, siis ma saangi omale varsti dzungli :)

Ingridi vürtsikilurull …. mulle väga meeldis, just selline soolane ja mahlane amps ja rull ise oli rukkijahust.

Helena valenapoleon. Tüümiani oksakesed seal peal olid väga head olnud, aga minu jaoks oli see natuke liiga magus.

minu mangotort :) Inspiratsioon SIIT . Põhjaks läksid Kalevi shokolaadiküpsised pooleks digestividega. Vahele siis 1:1 70% shokolaad ja vahukoor. Mangopüreed läks küll rohkem kui 500g, sest seda ei saa kunagi liiga palju olla :) ning sidrunit mul ei olnud ning selle asemel oli külmutatud vaarikatest mahl. Mulle endale maitses väga ja just sellepärast, et ise ma sinna suhkrut ei pannud. Kogu suhkur oli pürees ;)

Eveli võidutort. Retsepti oli ta leidnud SIIT. Lapsed vaatasid küll kõiki torte pika pilguga ja vist isegi ei proovinud, aga selle eest said kõik suured inimesed teise tüki veel ja kolmandagi. Peale magusat tahaks ju ikka ühte soolast ampsu veel.

Lastetort :) Küpsiste peale läks ka kiht shokolaadi, mis tegi nad kohe eriti shokolaadiseks ja vähem küpsiselikuks :) Vahele läks kohupiim-vahukoor-toorjuust ning vähemalt 300g nii mustsõtraid kui ka vaarikaid. Sinna pisi ikka suhkrut ka panema, sest muidu oli liiga hapu :) Ja sai kenasti roosa. Laste peale mõtles Ingrid ka. Meil võib ju muidugi olla ilus illusioon, et lapsed tulevad ja söövad nii kilurulli kui ka oliivipirukat, aga tegelikult läksid kaubaks hoopis võileivad grillis tehtud juustusaiad. Kui meil Ketlin ikka püüab ja proovib uusi asju, siis ta viisakalt ei taha öelda, et talle ei maitse, siis ütleb – ma pole selle maitsega veel harjunud :) Ma isegi olin kohe vägagi täiskasvanu kui ma alles õppisin erinevaid uusi toite nautima, nii et anname neile aega :)

Kui meil mehed eile siis unistasid, kuidas me ükskord oma kokaraamatu välja anname, siis algatuseks leppisime kokku, et järgmine aasta ei tohiks ükski tort olla kuskilt raamatust :) Eks näe….

Rubriigid: Krista, muu, Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.