Lill

traditsioonid

img_6457.jpg 

Mulle hirmasti meeldivad traditsioonid. On mida oodata ja tead ka täpselt mis juhtub, sest point ongi ju selles, et samamoodi oleks. Kui ma Saksamaal lapsehoidja olin, siis seal peres oli traditsiooniks, et pühapäeval kell 4 pakutakse kooki. Kõik selle pere tuttavad ja sõbrad teadsid seda ja alati oli keegi kes külla tuli.

Meie perel ei ole küll veel Kalle rõõmuks sellist traditsiooni, aga detsembrikuus tüdrukute mõõtmise võtsime me küll kavva. Seekord oli teine kord ja uhkelt seisis Ketlin seina ääres ja lasi oma kriipsu sinna ära teha. Ta küll ei saanud aru, et tegemist on sellise traditsiooniga, mida tehakse üks kord aastas. Tema käib siiamaani raamat käes ja tahab kriipsu. Aga järgmine aasta on meil selle eest juba kaks seisjat!

Üks pluss ka asja juures, et tüdrukud nädalase vahega sündinud on, saab algatada traditsiooni :)

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

3 kommentaari postitusele traditsioonid

  1. Pingback: mõõtmistraditsioon « mina ja mu väike pere

  2. Katrin kirjutab:

    Meil käib mõõtmine vastavalt sellele, kuidas emmel pähe tuleb ja traditsiooniliselt mõõdame sünnipäevadel. Pähetuleku-mõõtmised on tavaliselt seotud sellega, et püksisääred ja pluusivarrukad on kahtlaselt kahanema hakanud ja vaja uut garderoobi muretseda ;) Kuid peale üht mõõtmist järgneb ikka mitu päeva kui Maris mõõdab oma nukke ja Martin seisab ka “hästi sirgelt” ukse v seina vastu ja Maris tõmbab kriipse raamatu abil. Seda seinte-uste nühkimist siis, eriti veel kui vildikaid kasutatud :D

  3. maris kirjutab:

    meie mõõdame iga kuu 24 kuupäeval leevikest. see on traditsioon. leevike muidugi käib ka iga päev raamat ja pliiats käes ja nõuab, et issi, mõõda. veel mõõdetakse isa, ema, karu ja jänest. viimased kasvavad vähem, leevike iga kuu sentimeetri.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.